Eelmisest postitusest on märkamatult möödunud juba kuu aega ning vabandan, et niimoodi läinud on, kuid vahepealsel perioodil pole kirjutamiseks suuremat aega jäänud ning seda põhjustel, mis minu silmis on ainult positiivsed ning millest räägin lähemalt postituse jooksul.

Minu periood uue projekti juures algas sarnaselt sellele, kuidas lõppes vana. Minu nimele pandi hunnik veaparandusi, mis polnud küll kõige lihtsamad, kuid millest ma end paari päevaga läbi närisin. Ühtegi silmapaistvat ülesannet, millest täpsemalt rääkida, seal ei olnud, kõige meeldejäävam hetk oli see, kui ma parandasin paarikümne minutiga ära vormi, mille üks teine arendaja oli pannud ootele, kuna selle looja oli kirjutanud koodi, mille loogika talle segaseks jäi.

Seejärel võtsid asjad aga uue pöörde: firmale saadeti rakenduse turvaraport ning osakonnajuhi jutust võis välja lugeda, et nõnda halba tulemust ei olnud ükski rakendus mitte kunagi või vähemalt väga pika aja jooksul saanud. Olukorra parandamiseks korraldati nõnda suurejooneline testimine, mida osakonna ajaloos kordagi varem tehtud polnud: üks testija sai ülesandeks kontrollida läbi kõik rakenduse endpointid: Kas kasutaja saab ligi ressurssidele, millele ta ei tohiks ligi saada? Kas lukustatud aruandeid saab mingit moodi manipuleerida? Kas kusagile saab sisestada andmeid, mida ei tohiks?

Mõne parandusega käis abiks ka üks teine arendaja, kuid üldiselt määrati mind selleks inimeseks, kes kõiki testimisel välja tulnud leide parandama pidi. Suurem testimine võttis aega pisut üle nädala ning üldiselt suutsin ma testija tempoga kaasas käia (testimise käigus tuli välja pisut enam kui 75 viga), praegu tegeleme viimaste "järellainetuste" testimisega ja parandamisega: vahepeal tuli sisse veel üks turvaraport, mis tõi välja veel mõned teist tüüpi vead, ning mõnel minu parandusel oli lihtsalt mõni ettearvamatu kõrvalmõju. Eelmisel kolmapäeval mainis osakonnajuht ka seda, et ilmselt tuleks taoline põhjalik kontroll teha ka ühele palju kasutatavamale ning kordades mahukamale rakendusele ja sellisel juhul saaksime ka selle testimise ja parandamise ülesande endale meie.

Eelmises postituses rääkisin sellest, kuidas pidin oma eelmise rakenduse prelive tarne jaoks tegema rakendusesiseseid parandusi ning rakendustevaheliste liidestustega tegeles minuga samas toas olev senior dev. Paraku jäi tema enne oma töö lõpetamist puhkusele, mistõttu pidin vahepeal teise rakenduse turvavead kõrvale jätma ning mõned tema tööülesanded ise lõpule viima.

Antud perioodil olen ma ennast esimest korda tundnud kui arendaja, mitte praktikandina. Kui eelnevalt pidi keegi kindel inimene mulle ülesandeid ette andma, siis nüüd võib neid tulla piltilikult öeldes igast otsast, lisaks sellele olen pidanud osalema arvukatel koosolekutel ning üleüldse tunnen, et minuga arvestatakse firmas varasemast rohkem. Paari nädala eest sattusin pikemalt vestlema oma osakonnajuhiga ning muuhulgas sain teada, et ma olen nende ootusi praktikandilt suuresti ületanud ning neile palju rohkem abiks olnud, kui ma lootsin. Sarnast tagasisidet sain ka eelmise nädala lõpus firma suvepäevadel teistelt kaaskolleegidelt.

Kuna minu praktikaperioodi lõpp kattub kolme nädala ulatuses kooliajaga, rääkisin oma osakonnajuhiga ka sellel teemal ning eelnevalt mainitud põhjustel tohin ma tolle perioodi jooksul vajadusel kaugtööd teha ning oma töögraafikut "painutada". Peale praktikaperioodi lõppu on mul plaanis firmasse tööle jääda 0.6 kohaga ning peale sügissemestri lõppu leping ümber vormistada täiskoha peale.

Vahepeal korraldasid Icefire front-end arendajad praktikantidele Reacti koolituse. Oli aru saada, et ma olin praktikantidest Reacti osas kõige kogenum, kuid ka teised praktikandid ei olnud päris võhikud, niiet algteadmisi koolitusel ei jagatud ning koolituse tase oli kõrgem kui ma oodata oskasin. Koolituse lõpp arenes hoopiski diskussiooniks, mis oli ehk kasulikumgi kui koolitus ise.

Täiendus: Just nagu enda jutu kinnituseks sain vahetult peale postituse kirjutamist enda nimele veel varasemalt tolle senior devi nimel olnud ülesandeid. Praegu on meie osakonna jaoks käes põnevad ajad ning loodetavasti saan järgmises postituses rääkida ka midagi nendega seoses. Ühel firmaüritusel õnnestus mul saada kaaskolleegidelt kinnitust, et praegu ongi peamiselt viimistluste aeg, uusi asju on peale tulemas vähe ning ka seda, et praktikantidel/nooremarendajatel võtabki siin firmas aega, et endale vähegi kandvam roll saada ning kusagile toppama jäänud, nagu ma vaikselt kartma hakkasin, ma ei ole.